Virsik kasvas üleöö suureks

Korduvalt kuulen kuidas lapsevanemad ohivad, et lapsed kasvavad nii ruttu suureks. Lapsi mul küll pole aga küsimus on üpris samasugune - kes lubab kassipoegadel (ja koerakutsikatel) nii ruttu suureks kasvada? Täitsa ausalt kohe! Alles oli Virsik miniversioon kassist, kes nautis kõhu alt kudistamist ja seda, kui sai õhtul enda kõrval padja peal magama jääda, kuid nüüd on ta (ilma naljatlemiseta) 10x suurem ja isepäisem. Kasside asi. Loodan ainult, et tema ebaloogiline loogika ja põikpäisus aastatega ei süvene - muidu võib kümne aasta pärast päris lõbus olla. Sest kui täitsa aus olla ja midagi üles tunnistada, siis siin perekonnas ei tagane keegi just kuigi kergelt oma arvamustest ja tõekspidamistest. Ja ega kasski erand saa olla.


2 comments :

Maiken said...

pole üldse kassi-inimene, aga Virsik näeb küll imearmas välja. eriti need vöödilised esikäpad ja muidugi nägu ka! natuke kahju isegi, et meie koer on õpetatud võõraid kasse hoovist ära ajama ja ilmselt ajaks ta ka need ära, kes on omad :D

Kadi said...

Virsik tänab oma vanemaid kauni kasuka eest ja ilusa kommentaari eest ka! Vähemalt on kass kergesti ära tuntav, kui plehku peaks kunagi panema :)

Koerte-kasside vaheline suhe on jah omaette ooper - kui väikesest peale pole ülesse kasvanud, siis ümber "õpetada" on päris keeruline kui mitte võimatu.