Lugu sellest, kuidas üks aasta alata võib

Õige optimistlikult hõikasin eelmise aasta lõpus, et "kohtume uue aastanumbri all". Kohtusimegi. Aga mõned kuud hiljem, ühe jalaga juba kevadesse astudes. Miks nii, tahaks küsida, eksole? Aga just seetõttu, et eelmine aasta lõppes nii nagu ta lõppes, kuid uus algas sellise hooga, et polnud aega silmagi pilgutada. Võiks isegi öelda, et aasta 2016, võttes arvesse juba neid asju, mida see numbrikombinatsioon on minuni toonud, võib kujuneda viimase kuue-seitsme aasta põnevaimaks. Selle aastanumbri sisse on jäänud väga palju kurbust ja "katki olemist", kuid veel rohkem rõõmu - üks uus sõber (ja ma ei kingi seda tiitlit kergekäeliselt), palju toredaid koosolemisi, positiivseid arenguid ülikooli lõpetamise suunas, meeskonnavaimu, head toitu ja... reis Milanosse.

Tasku Lindex krooniti "Store of the year 2015" tiitliga ja meeskond saadeti mitmepäevasele reisile vabalt valitud moepealinna. Kuigi ma vahetasin meeskonda veidi enne aasta lõppu, said minu 11 kuud Tasku Lindexis siiski magusalt premeeritud Milano reisiga. Nautisime linna ja selle võlusid nii palju kui meil selleks aega anti ning kuigi võib arvata, et neli päeva reisi on lühike aeg, nägi ja koges selle aja jooksul väga palju - sõidud metrooga, erinevad muuseumid, toidukohad, õhtused jalutuskäigud linnatänavate valguses, pisikesed poekesed lahkete (kuid jube aeglaste) müüjatega, kes õiget teeotsa juhatades unustasid kõik enda ümber, kirjud vaateaknad ja veel kirjum tänavapilt, kilpkonnad linnapargi tiigis ja kodukootud veiniõhtud hotellis. Lausa nii palju positiivseid emotsioone, et minu keha otsustas, et nüüd on õige aeg aeg maha võtta ja kõik maailma haigused enda sisse koguda.

Nüüd, olles küll juba terve, võtab kogu mu aja ära lõputöö kirjutamine. Teema on huvitav, kuid nii mahukas ja oluline paljude huvigruppide jaoks, et tunnen juba füüsiliselt, kuidas vastutus mu õlgadele surub. Ma ei tea kas see on hea või halb, kuid lõpp juba paistab - 16. aprill on eelkaistmine ja see on (minu jaoks) juba kohe-kohe varsti. Tasub ootamist. Aga enne tuleb veel palju tööd ära teha. Ja loodan südamest, et järgmisel kuul saan positiivsel lainel jätkata.







4 comments :

Karolin Laur said...

Super lahe postitus ja need mälestused Milanost...imeline! :)

Kadi said...

Time and money well spent! Imetore aeg oli tõesti - palju inspiratsiooni ja võimalus teie kõigiga koos olla... pisut teises situatsioonis :)

Ann Buht said...

Nii tore, et ettevõte ikka nii premeerib! :) Loodan, et lõputöö läheb hästi!

Kadi said...

Lindex hoiab ja motiveerib tõesti oma töötajaid :)

Lõputööga tuleb veel vaeva näha aga eks annan oma parima, et ta võimalikult hea saaks. Ja et sellest ikka midagi kasu ka oleks :)