Kogutud momendid: kuidas püüda inspiratsiooni?

Pole harvad need hetked, kui küsitakse, et mis mind kõige rohkem inspireerib ning kui vastuseks tuleb midagi enam-vähem sarnast nagu "kõik mind ümbritsev", siis paneb see enamus kordadest küsijat lihtsalt mõtlikult kukalt kratsima. Aga tegelikult ongi asi nii lihtne - tuleb lihtsalt märgata pisikesi detaile, nautida hetke ning just see ongi see müstiline "võlurohi" inpiratsioonile - kevadsuvisel perioodil on neid momente tabada tavapärasest lihtsam. Ja kuna minu maal enam ühtegi neljakäpalist ringi ei jookse kurbade kokkusattumuste tagajärjel, siis käin hoopis küla peal märgasid ninaotsasid ja paimaiaid kasse patsutamas. Vahepeal satun karjääridesse, vahepeal botaanikaaeda, linnadžunglisse ja kui väga hästi läheb, siis viivad minu teed ka Kagu-Eesti metsade vahele. Liita sinna juurde mõnus kogus päikest, sahmakas vihma, poole ööni venivad saunaõhtud, hea seltskond ja nipet-näpet veel, siis ongi sobiv kompott valmis, mida ületalve sälitada.












No comments :