Bukoga tutvust sobitamas

Lugu sellest, kuidas ma ühel õhtupoolikul leidsin end Egelti juurest maitsmas kõige mõnusamat kodust kooki, nautimas head seltskonda ja mängimas (ilmselt) ühe kõige vahvama kiisupoisi Bukoga. Ja kui ta isegi peaks aja jooksul otsutama, et tüdruk on ikkagi vahvam olla, ei muudaks see teda sugugi kehvemaks, sest olgem ausad - ma ei suuda ühelegi kassi(lapse)le "ei" öelda.




2 comments :

Egelt Põhjala said...

Aitäh! :) Meil oli hästi tore! Buko ütleb "Mjäuu" ja ma olen kindel, et ta jagas sellega minu igatsust ühe võrratu kunstnikutädi järele! ;)
Päikest,
E.

Kadi said...

Loodan, et 'mjäu' seekord hääletu polnud ;)

Päikest teie perelegi! Saame teine kordki kokku!