Tagasivaade viimasele paarile nädalale

Ma pole viimasel ajal just kuigi eeskujulik blogitäitja olnud - kord on minu elu niivõrd vaikne ja rahulik, et pole midagi vahvat üles märkida, teinekord jällegi nii tormakas, et pole sekunditki enda peale mõtlemiseks. Hetkel on olukord nii ja naa - tekkinud on palju muresid-soove, mille lahendamisega läheb veel palju-palju aega ning seetõttu olen pidanud nii mõnegi vahva võimaluse kellelegi teisele loovutama, sest viimasel paaril nädalal olen tundnud, mida tähendab ütlus, et 24 tundi ööpäevas on vähevõitu. Aga kui leian ümberkorralduste virrvarris kasvõi pool tunnikest vaba aega, siis olen pea klaarimiseks tegelenud sellega, mis kõige südamelähedasem. Õige pisut nokitsemist veel ja saan mõned uued tööd raami sisse panna.




Viimaste fotojäädvustuse hulka kuuluvad ka pildid lapsepõlvesõbrannast, tema nööbikesest ja õe (mini)juubelist. Kodulinna külastades valdavad mind segased tunded - ühtaegu on kõik nii kodune ja hubane, just nii nagu 4-5 aastat tagasi, kuid teisalt on inimesed tänavatel võõrad - kadunud on tuttavad näod, kellega sai öösel rannapromenaadil istutud, katustel jalutatud ja suhkruvatti söödud. Suurem osa on läinud piiri taha paremat elu otsima, teised leidnud uue tutvusringi töökaaslaste või koolikaaslaste näol ning vanad sidemed katkestanud. Alles on jäänud mõned üksikud, kes on nõus pere ja karjääri kõrvalt pisut aega näpistama, et uusi mälestusi tekitada, millele mõelda võiksin, kui kodulinna tervitavat silti näen. Eks püüan olla nii hea sõbranna kui oskan neile vähestele, kes alles jäänud ja vähemalt paari kuu tagant end meelde tuletada.. telefoniga helistada pole ju keeruline?










7 comments :

Ann Buht said...

See lilla ja põõsad võlusid mind kohe ekstra!

kiki said...

Vauu, ma puhtjuhuslikult sattusin su lehe peale. Pean tõsiselt kiitma su töid, need on imeilusad !!
Tahaksin küsida, et kaua sul nende töödega aega muidu läheb ?

Kadi said...

Aitäh-aitäh Ann! Sinu häid sõnu on alati väga tiivustav kuulda! :)

Kuna tööde tegemine väga otseselt sõltub minu meeleolust ja vabast ajast, siis A3 formaadis töö teen enamasti kuskil kuu-pooleteisega valmis aga kui kindlat tähtaega ees pole, siis on isegi töid, mis poolikuna on sahtlis olnud aasta-kaks enne kui ma nad ära lõpetan. Väga suhteline see tööde valmimise kiirus - ükskord üks õhtupoolik (A5 näiteks), teinekord lausa mitu kuud. Tunde pole kokku arvutanud aga nokitseda mulle meeldib, ehk isegi liiga palju :)

viki said...

Mummulised kummikud :D

Kadi said...

Ägedad nõukaaegse tassistiiliga kummikud ju - kuivainetopsid olid ka vist sellised.. nii et miks mitte sellise värvikombinatsiooni-mustriga kummikud? ;)

Kätlin said...

Kui andekas Sa oled! Imeilusad pildid kõik ja tekib suur tahtmine Sult midagi enda pisikese tuppa ka tellida.

Kadi said...

Aitäh-aitäh - ilusaid sõnu on alati tore kuulda :)